Mu nimi on Kärt ja suurena tahan ma saada kirjanikuks. See on täiesti vastu isa tahtmist, sest isa arvates peaksin tingimata hakkama ärinaiseks. Ei mõtlegi – minust saab kirjanik või üldse mitte keegi.

Koolis hüütakse mind vahel Kördiks. Seda juhtub kõige vastikumatel päevadel, kui on kaks kehkatundi järjest ja ma ei jaksa lipata nii palju kui kästakse. Või kui olen hommikul kogemata hiljaks jäänud, sest buss hilines. Või kui Sten, Markus, Oliver, Marii, Krete ja Veronica on oma kõige hullemas olen-jube-vinge-tujus. Siis nad lihtsalt laiavad. Tüdrukud võrdlevad oma küünelakke ja poisid norivad tüli kõigiga, kes nende kampa ei kuulu. Mina muidugi ei kuulu.

Ma ei kuulu vist üldse mitte kuhugi. Ka oma perekonda mitte …

Mis võib juhtuda, kui üks poiss meeldib mitmele tüdrukule? Mida teha, kui koolielu käib närvidele? Mismoodi aidata ema, kes unistab kanadest? Kuidas jääda iseendaks, kui isegi isa sinusse ei usu? Ja miks on oluline tundma õppida elevanti?