Haruki Murakami novellikogu «Elevant haihtub» koondab novelle aastatest 1983–1990. Nagu Murakamile iseloomulik, on ka seekordsete novellide tegevuspaik tänapäevane suurlinn, kus tegelastel – kontoritöötajatel, klienditeenindajatel, koduperenaistel – tuleb seista silmitsi üksinduse, sassis inimsuhete, pettekujutelmade ja sooviga hallist argipäevast välja rabeleda.

Igaüks neist otsib väljapääsu omal ettearvamatul ja kohati absurdsel moel: kes üritab hulkuma läinud kassi üles leida, kes oma mälestustes korda luua; mõni saadab võhivõõrale intiimse sisuga teate, teine jälle otsustab südaööl pagariäri röövida.

Need aga, kes on lahenduse otsimisega liialt kaua viivitanud, satuvad ühel hetkel olukorda, kus unenägudest saab reaalsus: neil tuleb taluda unepuudust, mis kestab nädalaid, kohtuda TV-inimestega või olla tunnistajaks sündmusele, kus linna ainuke elevant ühel heal päeval lihtsalt õhku haihtub.

Haruki Murakami on jaapani kirjanik, keda on Jaapanis süüdistatud ka liigses läänelikkuses. Igatahes on tema paeluvad ja kummalised, fantaasiamaailma ja reaalsust ootamatul kombel siduvad raamatud laialt loetud nii tema kodumaal kui ka Läänes. Tundub, et igavalt pole tal võimalik kirjutada, olgu siis tegu lühijuttude, mahukate romaanide või hoopis oma jooksuharrastusest kirjutamisega.