Käesolev romaan kõigub reaalsuse ja fantaasia piirimail, mida Doris Lessing ise on iseloomustanud katsena kirjutada autobiograafiat. Ta pole seadnud eesmärgiks esitada konkreetsete sündmuste kronoloogilist järjestust, pigem on tegemist katsega anda edasi üldistatud kogemust, milles põimuvad tihedalt erinevad liinid: mälestused lapsepõlvest, murdeeast, sotsiaalsed tendentsid, naise koht ühiskonnas, loomingupsühholoogia. Ühelt poolt on muidugi tegemist autobiograafiaga, teiselt poolt aga on Lessing vaadelnud seda üldise kogemuse valguses, püüdnud näidata naise kujunemisteed meie aina kiiremini muutuvas maailmas. See keerulise ülesehitusega romaan, milles sisalduvad peaaegu kõik Lessingi varasematest teostest tuttavad teemad ja mida on nimetatud Lessingi kvintessentsiks, võimaldab kahtlemata mitmeid erinevaid tõlgendusi.