«Elu ja saatus» on raske saatusega vene kirjaniku Vassili Grossmani (1905-1964) peateos, mis pidi oma avaldamisaega ootama paarkümmend aastat.
Autori põhitähelepanu on pööratud inimsaatustele nõukogude totalitaarses riigis Teise maailmasõja aastail. Teose peategelaseks on tuumafüüsik Viktor Štrum ja tema abikaasa Ljudmila Šapošnikova, kelle mõistust ja annet riik suudab käsutada, võttes neilt nende vabaduse ning usu iseendasse.
Saksa kirjanik nobelist Heinrich Böll on teose kohta 1984.a. öelnud: «See on võimas teos, mitte lihtsalt raamat, vaid isegi kaugelt rohkem kui mitu üksteisega seostatud romaani, ja tal on oma ajalugu, oma tulevik.»