«Elu mõtte» autor pöörab meie tähelepanu nendele hetkedele, mil kogu ümbritsev tundub meile võõras ja igatseme ühineda helgete olenditega, kes suudaksid tunda ja mõista meie sisimat. Ta õpetab meid tähele panema neid silmapilke, mil me maised tundmused puudutavad me hinge päriskodumaad – Valgusemaailma – ja õpetab, kuidas «vaid õrna aimusena tuntut» saab muuta «kindlaks, ärksale meelele alati kättesaadavaks elamuseks».