Koolikiusamine on levinud kõikjal maailmas, tavaliselt rohkem algklassides ja üleminekul algklassidest põhikooli. Poiste omavahelised konfliktid on otsekohesemad ja avalikumad kui tüdrukutevahelised; tüdrukute kiusamine on tihti varjatud, kujutades endast kiusatava tõrjumist ja tema seljataga mustamist.
Raamat «ELU PÄRAST KOOLIKIUSAMIST» räägib koolikiusamisest lapsevanema pilgu läbi – autor kirjeldab oma tütrele osaks saanud kiusamist ja sellega kaasnenud probleeme. Raamatu oluliseks lisaväärtuseks on internetifoorumitest kogutud kirjad, kus tagakiusatud noorukid ja täiskasvanud kirjeldavad oma kogemusi; siin vaadatakse ka seda, kuidas võivad koolikiusamisest saadud hingehaavad mõjutada elu ka kümnete aastate pärast. Ohvri seisukohast on äärmiselt oluline tunnistada, et kiusamine on aset leidnud, ja leppida faktidega – ainult siis võib lõpuks pimeduses valguskiir süttida ning laps jõuda tagasi normaalse lapsepõlve juurde.