Luulekogu «Elu tuli» tõi eesti lüürikasse mässulise vabadustahte, mis ühtis eelmise sajandialguse revolutsioonilise põhiülesandega. Jõulised sümbolid ja aktiivne rütm annavad romantilisele paatosele kaasakiskuva emotsionaalsuse, jätavad varju nooruslikud nõrkused, abstraktsuse ja deklaratiivsuse. See tähendas väljakutset sajandivahetusel domineerivale idüllilisele eleegialuulele. «Elu tule» sisuline ja vormiline uudsus osutus epohhiloovaks.
Püüdes säilitada «Elu tule» sünniaja hõngu, ilmub käesolev värsikogu faksiimiletrükis, nagu ta 1905. aasta juulikuus lugeja ette astus.