Andeka kihnu naise Rosaali Karjami esimene autoriraamat.

Elutark kihnu naine Ärmä Roosi usub, et punane pael, kaheksakanna märk ning esivanemate tuhat oskust aitavad meid hoiduda õnnetustest, tõbedest ning tunda elust tõelist mõnu.

Roosi avab meile esivanematelt päritud visuaalsete kirjade sisu, neis korduvate märkide tähendusi. Üks kesksemaid sümboleid on kaheksakand, mida tunnevad paljud maailma rahvad, kuid mille kohta on Roosil oma seletus. Roosi kirjade hulgas on ka ristiusuga kaasa tulnud kujundeid ja sümboleid. Osa neist iidsetesse kirjadesse peidetud sõnumitest jääb isegi Roosi elutööst hoolimata seitsme luku taha peitu. Et ka järgmistel põlvkondadel oleks, mida edasi kanda ja ... mõistatada.

Roosi on kasvanud ajal, mil kõik talutööd tehti oma kätega. Alustades tööriistade valmistamisest ja lõpetades põllutööde ning kalapüügiga. suurema osa naiste käsitööst sai ta ema kõrvalt selgeks. Kui mõnel töövõttel tollal veel erilist tähtsust polnud, õppis Roosi selle ise hiljem juurde. Ühelt poolt on Roosi püüdnud võimalikult ehedalt elus hoida kodusaare käsitöötraditsioone ja sellega seonduvaid rituaale. teiselt poolt on ta oskuslikult sobitanud muinasmustritesse ehk kihnu moodi öeldes kirjesse uusi omapoolseid sõnumeid.
Sõna «kiri» on nii vana, et oli kasutusel ammu enne tänast tähestikulist kirja. Ehk oli vanade rõivakirjade mõte hoopis teine kui pelk ilumeele peegeldus? Pole võimatu, et just kirjad edastasid salajasi sõnumeid, mis aitasid elada, ohtudest kõrvale hoida, tervist tugevdada...