Kirgiisi kirjaniku Aitmatovi kangelased kõnelevad tihtipeale ise enda eest, nagu sõduriema Tolgonai käesoleva köite jutustuses «Ema põld». Ta vestab oma eluloo põllule, maale, millele ta on pühendanud kogu oma jõu, armastuse, unistused. Ja põld vastab talle: «Ma kuulan sind!»

«Hüvasti, Gulsarõ's» ei ole sellist keskset kangelast. Autor manab meie silme ette peaaegu legendaarse loo uljast ratsust, kes nagu rahvapärimusteski on alati olnud oma vägilase kaitsjaks ning esimeseks abiliseks. Ent jutustus hobusest Gulsarõst kujuneb omapäraseks poeetiliseks alltekstiks kolhoosi hobusekarjuse, ausa ning puhta hingega kommunisti Tanabai elukäigule.