Ekke: «Kas me võiksime mingi looma võtta? Sest kõigil on... Meie tahaksime endale ka ühte väikest loomakest. Ainult et natuke suuremat. Näiteks koera. Võibolla hundikoera või labrakat...»
-----
Lee: «Ema, sa saad ju aru, et see kass seal akna taga vajab sõpra? Sa saad ju aru, et me peame ta lõpuks endale võtma?»
----
Joosep: «Emps? Emps, kas sa võiksid isaga rääkida? Kas sa võiksid küsida, kas me võiksime endale põdra võtta?»
Ekke, Lee ja Joosep on terve igaviku kodulooma luninud. Ema ja isa on alati lubanud «vaadata» ja «selle üle mõelda», kuid lastel on tekkinud kuri kahtlus, et vanemate lubadused tähendavad tegelikult «EI!» ja nad ei saa mitte kunagi oma looma. Ühel juunihommikul üllatab ema aga kõiki ning majja tekib triibuline kassipoeg nimega Prooton.
«Ema võtab kassi» on ühe perekonna kassivõtmise lugu, nähtuna ema pilgu läbi. Prooton on pere esimene kass ja nemad on kassipoja esimesed inimesed, mistõttu on mõlemal poolel ees rida üllatusi, ootamatusi ning jaburaid olukordi, mille ainus ravi on veel üks portsjon absurdi.
Kassi ümber keerlevasse lõbusasse mürglisse on poetatud huvitavaid fakte kassidest. Maha ei salata kõikmõeldavaid probleeme lemmiku pidamisel, et oleks lihtsam mõista, miks vanemad nii sageli kodulooma võtmise vastu on ning milline vastutus koduloomaga kaasneb. Rinda pistetakse ka tõeliselt raskete küsimustega nagu: milline on parim kassiliiv, kassitoit, mänguasi, ronimispuu, pesa? Ning kas kassi on üleüldse võimalik dresseerida?
Ka huumoriga ei koonerdata!
