Emajõe unisel veerel
päev jälle õhtusse langeb.
Punane omnibuss veereb,
kõriseb veomehe vanker.

Ruudustik päikeses põleb,
katustik päikeses kiirgab.
Harva sust mööduvad mõned
töölised, naerukad piigad.

Pilvede õhkuvad helbed
suiguvad sinises taevas.
Õitega kevad liig helde,
punaga eha liig vaevav.