Marguerite Durasi «Emily L.» on peenekoeline, poeetiliselt sugestiivne romaan hääbuva armastuse talumatust koormast, kire hävitavast võimust, taandumisest emotsionaalsesse eraldatusse, aga ka igatsusest ja loovusest.
Ühel leitsakusel suvepäeval Seine’i-äärse linnakese hotellikohvikus lahti rulluv lugu on edasi antud nimetu minajutustaja pilgu läbi, kes kõrvuti katkendlike mõtisklustega omaenda kuhtuvast armastusest, hirmudest ja kirjutamisega seotud tunnetest jälgib oma kaaslasega võlutult ühte kohvikus napsitavat värvikat Inglise paari, pannes kuuldud lausekatketest, nähtust ja kujutletust kokku kapteni ja tema naise, Emily L.-i loo.
Hägustunud piir tegelikkuse ja väljamõeldise vahel, Durasile iseloomulik, mõtete aeglast rütmi ja väljaütlemata tunnete raskust väljendav napp killustatud stiil loovad laetud lummusliku õhustiku, mis üksnes võimendab avalduvat tõde teise inimese täieliku tundmise võimatuse kohta.
