«Inimestel on arvamus, et lõplikke otsuseid inimesed ei tee. Mina teen. Olen alati teinud.» Endel Lippmaa alluvuses noore füüsikuna alustanud ja hiljuti Euroopa teaduse populariseerimise auhinnaga pärjatud Tiit Kändler on oma raamatusse mahutanud palju rohkem, kui ühest elulooraamatust oskaks oodata. Kuid eks mahub ka Endel Lippmaasse palju rohkem, kui ühest inimesest oskaks oodata. Lisaks mälestustele ja arhiivifotodele leiab raamatust liigutavaid dokumente Tartu teadlase andeka poja lapsepõlvest, haaravaid sissepõikeid teaduse ajalukku, vaimukaid kirjeldusi oludest, milles Lippmaa ehitas üles oma instituudi ja koolkonna ning rohkesti šefile iseloomulikke teravmeelsusi ja tervistavat demagoogiat.