With English summary: Past pollution of the Soviet Army in Estonia and its Liquidation

Endise N. Liidu sõjaväe käsutuses oli Eestis 1565 objekti, mis hõlmasid 87 147 hektarit, ligikaudu 1,9% kogu vabariigi territooriumist.

Tekitatud keskkonnakahjud ulatuvad 4 miljardi USA dollarini.

Eesti inim- ja materiaalsed kaotused II maailmasõjas olid suured. Tänini pole taastunud ennesõjaaegne eestlaste arv. Täiesti purustati Narva linn, üle poole elamispinnast hävis Tallinnas ja Tartus. Vaivara Sinimäed olid pommilehtritest läbi täkitud ja metsadest olid alles vaid murdunud ning põlenud tüved.
Käesoleva kokkuvõtte eesmärgiks ei ole otseste sõjakahjude hindamine, vaid nõukogude sõjaväe poolt rahuaja tingimustes tekitatud keskkonnakahjude analüüs.
Eriti ohtlikuks muutus olukord seoses Vene vägede lahkumisega Eestist 1994. aastal, mil keskkonda lasti kontrollimatult suured kogused saasteaineid. Sõjaväekahjude hindamiseks ning reostuse tõkestamiseks või likvideerimiseks moodustati Keskkonnaministeeriumi juurde 1992. aastal «Endise NSV Liidu sõjaväe poolt tekitatud sõjaväekahjude hindamise ja likvideerimise rahastamise komisjon», mille tegevust finantseeriti riigieelarvest. Praeguseks on suure osa endiste sõjaväeobjektide seisund juba rahuldav või isegi hea.
Käesolev raamat on sõjaväekahjude hindamise ja rahastamise komisjoni paljuaastase töö kokkuvõte. Selle peatükid on kirjutatud vahetult uurimis- ja korrastustöödega seotud firmade töötajate, aga samuti eespoolmärgitud komisjoni liikmete poolt. Raamat valgustab Eesti Vabariigi ajaloo üht suurimat «valget laiku», millest üldsusel oli seni väga vähe teada.
Tööle on lisatud ingliskeelne resümee.