Ainult üks murelik telefonikõne suutis Lainey Morgani tagasi kutsuda väikesesse kodulinna, kust ta oli kord põgenenud, jättes oma perekonna – ning jumaldatud mehe – altari ette ootama. Kuid isegi maailmas ringi rändava fotoajakirjaniku kuulsus ei suutnud kustutada valu, mida tekitas lapse kaotus, kelle pärast Ethan Daniels temaga toona abiellumas oli. Kuid mees oli alati piirkonna parim loomaarst olnud – ja hulkuv koer, kes oli end Laineyle külge haakinud, vajas hoolitsust. Peaaegu sama palju nagu naine isegi...

Mis Ethanisse puutus, oli Lainey teda taas hulluks ajamas, ning kümme eemaloldud aastat olid teda veelgi enam naist tahtma pannud. Tõsi, Lainey oli teinud midagi andestamatut, kuid ta hakkas avastama, et naine oli kandnud rohkem kaotusi, kui ta üldse arvata oli osanud. Nad mõlemad olid möödunud kümne aasta jooksul kasvanud. Võib-olla sel korral on ühine tulevik nende haardeulatuses...