Lapsed on kõik, me ju teame seda. Kuidas üldse läheneda sellisele suurele teemale, mis inimese headuse kõik olekud nii halastamatult valgele toob? Killustusin mitmeteks häälteks, minust endast enam ei piisanud. Kangastusid lood, millest said siinse kogu ballaadid, jutustatud eri vaatepunktidest – lapsed-vanavanemad, mehed-naised, igasugused muud, kõhklejad, armastajad, igatsejad ja paljud teised.

Tõnis Vilu (1988) on tunnustatud eesti luuletaja, kahekordne [i:1369]u luuleauhinna laureaat (raamatutega „Kink psühholoogile“ ja „Kõik linnud valgusele“) ja Tartu linnakirjanik 2025. Tema luuleraamatud vaatlevad ausalt ja järeleandmatult inimeseks olemise süvakihte, teemadeks muuhulgas vaimne tervis, poliitika ja inimestevahelised suhted.