Üks Eesti iseseisvuse taastamise tähtsaimaid verstaposte oli NSVLi repressiivorgani KGB tegevuse lõpetamine Eestis. Seda on uurinud kolm parlamendikomisjoni ja omal ajal kirjutati sellest palju ka ajakirjanduses, ent tänase päevani pole meil terviklikku ülevaadet tollastest sündmustest ega KGB kontori likvideerijate rollist ja vastutusest.

Kui kõigi teiste Nõukogude asutuste töö lõpetati 1991. aasta augustis päevapealt, siis KGB kohaliku kontori likvideerimine osutus pikaajaliseks ja vaevaliseks protsessiks, mille detailides ei ole selgust siiani. Samal ajal tõestavad spioonilood idanaabri agentidest Eesti julgeolekuasutustes, et otsused, mida tehti kohalikku KGBd sulgedes, mõjutavad Eesti riiki senini.

ENSV KGB tegevust ja selle lõpetamist uurinud Riigikogu erikomisjonide nõunik Harri Mägi (1955–2012) otsibki selles raamatus rikkaliku allikmaterjali toel selgust, miks ei võtnud likvideerimiskomisjon üle kõki Eestile tähtsaid arhiive ja dokumente ning miks pole meil tänini korralikku ülevaadet KGB likvideerimisest ja selle komisjoni tööst.