Kus elasid esiaja inimesed? Miks inimese eellased püstiasendisse tõusid? Kes valmistas esimesed tööriistad? Kuidas riietusid neandertaallased? Milliseid kunstiteoseid lõid varased inimesed? Millal lõppes esiaeg? Tõsta üles selle värvirikka raamatu kilest vahelehed ja Sa sõna otseses mõttes avastad ajaloo!
Esiajaks nimetatakse pikka ajajärku enne esimeste kirjalike teadete ülestähendamist. Inimene oli elanud maa peal miljoneid aastaid, enne kui ta umbes 5000 aastat tagasi kirja leiutas. Hiljutised avastused osutavad, et esimesed hominiidid ehk inimlased elasid Aafrikas seitse miljonit aastat tagasi. Järgmiste aastamiljonite jooksul arenes välja suur hulk erinevaid hominiidiliike, kellest paljud eksisteerisid üheaegselt. Esimene liik, kes paigutatakse perekonda Homo (inimene), kuhu meie kõik kuulume, kujunes välja 2,5 miljonit aastat tagasi. Kõnealuse liigi järglased hakkasid pikapeale valmistama kivist tööriistu, kasutama tuld ning elama kaljukoobastes ja lihtsates varjualustes. Fossiilsete leidude põhjal on teadlased suutnud välja selgitada üht-teist selle kohta, kuidas need ammused inimlased elasid. Pärisinimene kujunes ligikaudu 160 000 aastat tagasi Aafrikas ning levis hiljem lõppkokkuvõttes üle kogu maakera. Euroopas elasid mõnda aega kõrvuti nüüdisinimene ja teine inimeseliik – neandertali inimene. Kui neandertallased välja surid, jäi nüüdisinimene maailma ainsaks hominiidiks. Üks osa meie küttimise-korilusega tegelenud eellastest läks üle põlluharimisele, nende külad arenesid aja jooksul linnadeks, mis lõi aluse maailma esimeste tsivilisatsioonide tekkele. Inimestel hakkas jääma aega kunsti, religiooni ja kaubanduse edendamiseks, misjärel leiutati kiri. Selle kasutuselevõtt tähistabki esiaja lõppu.
