Raamatus vaadeldakse kristliku ja voorusliku elu põhimõtteid, tagasihoidlikku eluviisi, toiduga mitte liialdamist, paastumist jm.

«Meie räägime «hea inimene» ja «elab head elu» enamasti ärahellitatud toreda eluga äraharjunud inimestest. Niisugune inimene – olgu ta meeste- või naisterahvas – võib kõige paremate omadustega olla, ei või aga siiski head elu elada, samuti kui kõige paremini tehtud ja kõige paremast terasest nuga terav olla ega lõigata ei või, kui ta mitte teritatud ei ole. Hea inimene olla ja head elu elada, tähendab teistele rohkem anda kui sa neilt võtad. Ärahellitatud ja toreda eluga harjunud inimene ei või seda muidugi teha, esiteks sellepärast, et tal enesel palju tarvis läheb, ja seda on tal tarvis mitte egoismuse põhjusel vaid sellepärast, et ta sellega harjunud on ja see teeb talle palju vaeva, kui temalt see ära võtta, millega ta harjunud on ja teiseks sellepärast, et ta kõik seda tarvitab, mis teiste käest saab ja selle tarvitamisega nõrgendab ta ennast, kaotab võimaluse tööd teha ja sellepärast teisi teenida. Hellitatud, pehmelt, kaua magaja, rammusalt, magusalt ja paljusööja ja jooja, tarvituse järele soojalt ja lahedalt riides ja raske tööga harjumata, ei või palju ära teha.»