Vene nüüdisraamatute saatus: kui need kuskil ilmuvadki, siis kitkutuna. Nõnda juhtus mõni aeg tagasi Bulgakovi «Meistriga» – alles hiljem ilmus osa sulgi nähtavale. Sama lugu oli ka minu romaaniga: selleks, et talle kas või hädist elu sisse puhuda, julgus kokku võtta, kellelegi näidata ja kirjastusse viia, kärpisin ja moonutasin ma seda ise, õigemini – lammutasin tükkideks ja lõin uuesti ning just sellisel kujul sai see tuntuks.
Ja kuigi seda ei tee enam tasa ega muuda juhtunut olematuks, on ometi raamat oma ehtsal kujul teie ees. Muide, seda taastades ma täiendasin üht-teist: tookord olin ma neljakümnene, nüüd aga on juba viiskümmend täis.
Kirjutatud – 1955–1958, moonutatud – 1964, taastatud – 1968.