Meie vabariigi territooriumil on rohkesti arheoloogiamälestisi ehk muistiseid. Teadaolevate paremini säilinud muististe arv ulatub üle kahe tuhande. Ajalooallikana on neil hindamatu väärtus. Kirjalikud allikad annavad ju teateid elust Eestimaal põhiliselt vaid viimase kaheksasaja aasta kohta. Sellele eelneb aga ümmarguselt kümme korda pikem ajavahemik, millest ainsana jutustavad muistised.
Kõige rohkem -- ligikaudu kolmveerand koguarvust -- on arheoloogiamälestiste seas muistseid matusepaiku.