«Esteetika kui poliitika» koosneb Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i valitud esseedest, mis tõlgendavad ümber esteetika kui kunstist mõtlemise režiimi ja arutavad, mis on selle poliitiline panus. Rancière püüab näidata, kuidas esteetika mõiste, mis pärineb 19. sajandi alguses toimunud murrangutest kunsti mõistmises ja mille mõju erinevad 20. sajandi suundumused (Frankfurdi koolkonnast postmodernismini) on üritanud korduvalt kahandada, pole tänapäevases kunstisituatsioonis kaotanud oma selgitusjõudu ega intellektuaalset olulisust. Laiahaardeliste näidete abil romantistlikust kirjandusest avangardistliku kunsti ja holokausti representatsioonideni filmikunstis ilmestab ta oma seisukohta, et just läbi esteetilise prisma laotub valla kunsti seesmine side poliitikaga, mis lubab kunsti mõju teiste tegemisviiside seas eristada.

Kogumik koosneb 5 pikemast esseest aastatest 1998–2008, nende hulgas ka Rancière'i keskseks kunstifilosoofiliseks kirjutiseks peetav «Tajutava jaotuskord: esteetika ja poliitika» (orig. 2000). Lisaks on kogumikus väljaandja eessõna, 2012. aastal toimunud intervjuu autoriga ning Maarja Kangro järelsõna.

Jacques Rancière (1940) on Pariisi VIII ülikooli (Vincennes–Saint-Denis) emeriitprofessor. Tema raamatute hulka kuuluvad teiste hulgas «Poliitika piiridel» (Aux bords du politique, 1990), «Lahkheli» (La Mésentente, 1995), «Esteetika varjukülg» (Malaise dans l'esthétique, 2004), «Viha demokraatia vastu» (La Haine de la démocratie, 2005) ja «Aisthesis: stseenid kunsti esteetilisest režiimist» (Aisthesis: Scènes du régime esthétique de l'art, 2011).