Heinrich Tiidermanni (1863–1904) rohkem kui sajandivanustel fotodel võib näha rahvariietes inimesi, taluhooneid, töötegemist, tarbeesemeid, laulukoore ja linnavaateid, ülepea Eesti rahwast igas tähtsamas asjas.

Fotograafi eesmärk oli võimalikult ulatuslikult jäädvustada hääbuvat rahvakultuuri ning hoolitseda selle eest, et Eesti rahwast ka näolaad alale jääks. Oma fotoloomingu paremiku koondas Tiidermann 1903. aastal kahte albumisse, mis on säilinud tänaseni. Järgmistel aastakümnetel on neid Tiidermanni fotosid korduvalt kasutatud, sageli nende autorit mainimata. Mõned tema pildistused on omandanud lausa ikoonilise väärtuse, teised leiavad selles fotoalbumis esmakordset publitseerimist. Vaataja silme ette kerkib mitmetahuline pilt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestlaste eluolust.