Uurimuse teemaks on Venemaa etnilisel maastikul 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel aastatel aset leidnud muutused ning neid muutusi põhjustanud tegurid, mida kokkuvõtvalt võib tähistada terminiga «moderniseerumine». Autor jälgib oma töös, kuidas Venemaa siseperifeerias asendus agraarühiskond järk-järgult industriaalsega, kuidas feodalism taandus kapitalismi võidukäigu ees ning ühes sellega jõudis mitte-venelastega asustatud Venemaa provintsi natsionalism.

Autor uurib, kuidas algas ja kulges ideoloogiline vastasseis tsaarivõimu rahvuspoliitika ning impeeriumi siseperifeerias tekkinud rahvusluse vahel. Siseperifeeriat asustavad mitte-vene etnilised rühmad polnud pelgalt impeeriumi rahvuspoliitika passiivsed objektid, vaid aktiivsed kaasarääkijad ajalooprotsessis, Ida-Euroopa näo kujundamise alalised osalised. Uurimisobjektideks on minevikus aset leidnud ühiskondlikud protsessid ja ideede ajalugu, täpsemalt komi rahvusluse sünd.