See, kes ei tea,
aga tahab ja suudab õppida,
on tark. See, kes arvab end
kõike või mõnda asja ülihästi
teadvat, on rumal. See, kes
õpetab teisi, tundes süüd ja
vaeva oma väheste teadmiste
pärast, on oma tarkuses aus.
See, kes ei küsi,
jääbki rumalaks.

Arvo Valton «Tee lõpmatuse teise otsa», lk 159.