Monarhia, Euroopa vanim valitsussüsteem, köidab endiselt maailma tähelepanu. Sellised endised kuningad nagu Rumeenia Mihai ja Bulgaaria Simeon on säilitanud oma tiitli. Euroopa Liidu viieteistkümnest liikmest seitse on monarhiad. Nende hulgas päästis Hispaania kuningas oma maa demokraatia 1980. aastatel sõjaväelisest riigipöördest, Belgia monarhiat peavad paljud lausa rahva ellujäämise oluliseks teguriks. Hollandi elulähedane kuningakoda on ülimalt populaarne.
Ajalugu ja ajalooline klatš on monarhia traditsiooni osa ning raamat «Euroopa kuninglikud perekonnad» ei eira kumbagi. Windsoritel on selles raamatus muidugi oma koht, kuid nii jutustav kui skandaalne põhitähelepanu on pööratud mandri monarhia värvikale, kuid mõnikord ka vaieldavale maailmale.

Geoffrey Hindley elav jutustus arendab mõtteid tänapäeva monarhia rolli ja perspektiivide üle. Autor väidab, et sel nüüd peaaegu võimutul institutsioonil on oma eelised, näiteks riigipea valimise meetod. See võib sisaldada avaliku teenistuse väärtusi ja meelitada traditsioonilist lojaalsust ning on leitud, et see kujutab endast massidemokraatiale vastuvõetavat põhiseaduslikku mehhanismi. Siinjuures tuleks riigipea formaalsed funktsioonid lahutada poliitilisest kontekstist. Autor leiab, et kolmas aastatuhat võib tuua Euroopa praegustele ja endistele kuninglikust soost isikutele mõningaid huvitavaid sündmusi.