Inglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi mahukas ja detailirohke teos on haarav jutustus 19. sajandi rahvusvahelisest kõrgseltskonnast, kunstist ja kapitalist. Autori kirjeldab, kuidas sai alguse selline kultuurielu, nagu me tänapäeval endastmõistetavaks peame. Raamatut toetavad rohked illustratsioonid: mustvalged ja värvifotod ning kunstiteoste reproduktsioonid.

19. sajandil sai tööstusrevolutsiooni laineharjal täiesti ennenägematu haarde ka kultuurielu. Sidevahendite ja rongiliikluse areng andsid muusikale, kirjandusele ja kujutavale kunstile võimaluse jõuda kiiresti üle kogu kontinendi. Kultuur ületas riigipiirid ja ühendas Euroopa, nii et 1900. aastaks loeti kõikjal samu raamatuid, loodi samasugust kunsti, mängiti ja kuulati sama muusikat, esitati samu oopereid.

Orlando Figes uurib dokumentide, kirjade ja arhiivimaterjali põhjal kunsti ja kapitali suhteid, mis kultuurivahetuse võimalikuks tegid. Raamatu keskmes on suhtekolmnurk: vene kirjanik Ivan Turgenev; Hispaania primadonna Pauline Viardot ja tema abikaasa Louis Viardot, kunstikriitik, teatrijuht ja aktiivne vabariiklane. Turgenev ja Viardot'd toimisid üheskoos omamoodi Euroopa kultuurivahetuse saadikutena – nad suhtlesid Delacroix', Berliozi, Chopini, Brahmsi, Liszti, Schumannide, Hugo, Flauberti, Dickensi, Dostojevski ning paljude teiste tollaste kultuuri suurnimedega.

Nagu Figes märgib, on peaaegu kõik tsivilisatsiooni suured edusammud toimunud kosmopoliitsuse kõrgperioodidel – ajal, mil inimesed, ideed ja kunstilooming liiguvad rahvaste vahel vabalt. Autori sõnul on Brexiti jt samalaadsete Euroopas käärivate ühiskondlike protsesside tõttu tegu pakiliselt olulise teosega ja ta loodab, et tema töö meenutab lugejatele Euroopa tsivilisatsiooni ühendavat ja edasiviivat jõudu.