Darwini aegadest alates on inimese ja loomade põlvnemise lugu toitnud kuumi väitlusi ning sellega seotud kõikvõimalikud lennukad avaldused, kelmustükid ja tohuvabohu on hoidnud inimeste meeli elevil. Veel 18. sajandil teadis igaüks, kus ta seisab looduse suurel astmestikul, mille kõige madalam positsioon kuulub meduusile, tipus troonib inimene ja kusagil keskel on merisea koht. Mida põhjalikumalt elusolendeid ja fossiile tundma õpiti, seda segasemaks pilt suurest looduse ahelast muutus. Siis aga purjetas Darwin Galápagose saartele ning pööras kõik pea peale. «Evolutsioon linnulennult» vaatleb avastusi ja teooriaid, mis üritavad selgitada, kuidas said kaelkirjakud oma pika kaela, miks suured kõrvad on head, kui väljas kuumaks läheb ja kuidas keegi, keda kutsutakse Lucy'ks, pretendeerib meie kõigi vanaemade vanaema kohale.

David Burnie on lõpetanud Bristoli ülikooli Inglismaal zooloogi ja botaanikuna. Ta on suurte kogemustega teaduse populariseerija ja üle 50 raamatu kaasautor või autor.Teiste autorite hulgas sai ta raamatu «Kuidas loodus töötab» («How Nature Works») kui Suurbritannia 1992. aasta parima teadusraamatu tiitli omanikuks. D. Burnie oli 1998. aastal ilmunud «Loodusteaduste entsüklopeedia» konsultant.