«Fantoomplatvorm» on Andres Lõo viieteistkümne aasta kunstnikutee kokkuvõte, olulisemate tööde sedastus, autoripostitsiooni kinnistamine ning töövahend (platvorm), millelt autor soovib tänasest edaspidisesse projitseerida tulevikukunsti ning selle toimimise mõõdiku ja vahendid — oma arengutee ja teoste näidetel. Raamat väldib taotluslikult traditsioonilist kataloogi formaati ja esineb seega pigem artist statement'ina.
Ühtlasi on raamat 2000-ndatel kujunenud ja töötanud noore kunstniku portree, kelle areng kujunes paralleelselt noore riigi kujunemise ja küpsemisega. Lõo on teiste hulgas ka üks kaasaegse helikunsti mõiste «maaletoojaid» ning 21. sajandi kunstile ja kultuuriloomele nii iseloomuliku multimediaalse kunstniku ehe näide.
Mõiste «fantoomplatvorm» on Lõo parafraseerinud, laenates selle neuroloogidele tuntud fenomenilt «fantoomjäse». Fantoomplatvorm on Lõo järgi nn sala-agenda — määratlematu, kuid instrumentaalne idee — mille poole iga kunstnik püüdleb, luues selle abil endale omaseid töid. Ulatuslikule esseele ja illustratsioonidele lisaks kätkeb raamat ka ülevaatlikku intervjuud, elementaarset glossaariumi ning esseesid Kiwa, Hanno Soansi ja Andres Lõo enda sulest. Tekste saadavad Lõo olulisemate tööde ja esileastumiste illustratsioonid.»
