Käesolev väljaanne sisaldab Ants Orase tõlget «Faustist» koos tõlkija järelsõnade, täiendatud kommentaariumi ja sõnaseletustega, Ivar Ivaski käsitlust Ants Orasest Goethe tõlkija ja tõlgitsejana ning Thomas Salumetsa mahukat saateartiklit. Tegemist on Tartu Ülikooli Kirjastuses 2007. a ilmunud väljaande täiendatud ja parandatud uustrükiga.

«Faust» on saksa kultuuri mõjukamaid, tunnustatumaid ja püsivamaid nähtusi. Selle autor seisab suveräänselt uusaja saksa kirjanduse keskmes ja troonib kõige nimekamate Lääne kirjandusklassikute hulgas. Sarnaselt Odysseuse ja don Quijotega on Faust väljaspool Goethe värssdraamat alustanud omaette elu ning tema kujust on saanud lääneliku kultuuri ikoone.

«Fausti» peateemaks ei ole õige või vale käitumine, eetiline valik. Selle asemel keskendub Goethe Fausti vaimulaadile ja küsimusele, kas Fausti uut, sügavalt sisse juurdunud mina saab muuta. «Faust» osutab kaugemale – probleemidele, mis tulenevad individuaalse käitumise ja mõttelaadi, ajaloo, kultuuri ja laiema sotsiaalse tagapõhja ühismõjust. See inimese ja ühiskonna vaheline keeruline «figuratsiooniprotsess» on Goethe meistriteose tuumaks. Samuti näivad Goethe ja tema meistriteos vihjavat sellele, et «meie» üheks olulisemaks võimeks on suuta mõttega sekkuda sellesse keerulisse protsessi, mis haarab inimeste ja muude nähtuste vahelisi suhteid.
Thomas Salumets