Lüürilise looduskäsitlusega romaan haritlase suvituselust Lõuna-Eesti talumiljöö taustal. Teost võib määratleda nii suvitusromaaniks, pihtimusromaaniks kui päevikromaaniks.
Oma teoste sünnilugusid sõnastades väitis Tuglas «Felix Ormussoni» kohta: «Ma ise pole seda teost kunagi võtnud tõelise romaanina. See oli rohkem nali iseenese ja oma ajajärgu arvel, paroodia, pamflett, mida peaks osutama eessõnagi. Tema sündmused ja tegelased pole küllalt tõenäolised, on liiaks siluetilised. Kuid nad võimaldasid väljendada mõningaid paradokse, mis mul oli öelda ajajärgust. Ja rohkem ma ei tahtnudki.» («Rahutu rada», lk 87.) Seevastu nii eesti lugeja kui kirjandusteadus on teost alati võtnud tõelise romaanina.
F.Tuglase «Kogutud teosed», 3, Tallinn, «Eesti Raamat», 1988, lk 325