«Inimesed võivad öelda, et ma ei osanud laulda, aga keegi ei saa öelda, et ma ei laulnud.» Jah, ta ei osanud tõesti laulda: tal ei olnud rütmitunnet, ta ei pidanud viisi ja häälgi polnud tal suurem asi. Aga 25. oktoobril 1944 jäi Carnegie Halli ukse taha ligikaudu kaks tuhat inimest, kes tahtsid tema kontserdile pääseda. 

See on raamat erakordsest naisest, Florence Foster Jenkinsist (1868–1944). Andekas noor pianist, kelle elu võttis sootuks teise pöörde, kui ta otsustas 15-aastaselt endast kaks korda vanema mehega kodust põgeneda. Pärast päranduse saamist päraturikas. Filantroop. Metseen. Keegi, kes tahtis lihtsalt laulda. 

Florence Foster Jenkinsi värvikas elu on andnud ainest Stephen Frearsi lavastatud filmile (stsenaarium Nicholas Martin), kus peaosi täidavad Meryl Streep ja Hugh Grant.