1802. a. taasavatud Tartu Ülikooli esimestel aastakümnetel tõuseb eredalt esile tema esimese rektori, füüsikaprofessor Georg Friedrich Parroti kuju.
Parroti ühiskondlik tegevus oli tervenisti suunatud võitlusele Balti feodaalkorra vastu ja on kantud 18. sajandi valgustusfilosoofiale omasest püüdest töötada inimkonna hüvanguks ja levitada haridust võimalikult laiadesse rahvahulkadesse.
Kasutades ära oma suhteid Aleksander I-ga, suutis Parrot luua Tartu Ülikoolile niisuguse materiaalse baasi, et see lühikese ajaga tõusis silmapaistvale kohale mitte ainult Venemaa, vaid ka Euroopa palju vanemate ülikoolide hulgas. Parroti loodud materiaalset baasi kasutab praegunegi Tartu Ülikool tunduval määral. Professorite Instituudi loomisega (mis avati küll pärast tema lahkumist ülikoolist 1928. a, kuid eeltööd selleks tegi Parrot) valmistati ette Vene ülikoolidele esmajärguline rahvuslik professorite kaader.
Ergutagu see kogumik uurima põhjalikumalt meest, kes on andnud alma mater'ile tema näo.

Kogumik on varustatud 26 kvaliteetse illustratsiooniga, mille aluseks olid erinevates muuseumides, raamatukogudes jm. säilitatavad originaalid või koopiad.

Venekeelsetel artiklitel resümee eesti ja saksa (või inglise) keeles.