1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikheeliksi struktuuri. Avastus oli suur, Nobeli preemiat vääriv hetk geneetika ajaloos, aga see ei aidanud meil lugeda inimese rakkude keerdunud, redeli-sarnaste ahelate sõnumeid. Keegi ei teadnud, milline inimgenoomi järjestus tegelikult on. Keegi ei olnud elu koodi lahti muukinud. Nüüd, uue aastatuhande hakul, on see õnnestunud.

Kevin Davies, juhtiva geneetikaajakirja Nature Genetics asutaja ja toimetaja ning mitme teadusraamatu kaasautor, on inimgenoomi de?ifreerimise loo hoolikalt kirja pannud, nii nagu see kümne aasta jooksul nädalast nädalasse arenes. Esimest korda on teie ees dramaatiline lugu ühest kõige suuremast teaduslikust võidust maailma ajaloos - inimgenoomi kaardistamisest - kõigis oma inimlikes, teaduslikes ja rahalistes üksikasjades.