George Sand ja Frederic Chopin kohtuvad Franz Liszti juures peoõhtul ning neid tõmbab teineteise poole vastastikune uudishimu. Frederic Chopin mõtleb: «Kas see on tõesti naine?» Georges Sand usaldab ühele sõbrannale: «Kas see härra Chopin on tütarlaps?»
Kohtumisest sünnib kirg tihtipeale meesterõivaid kandva, seltskonnas meelsasti piipu suitsetava naise ja argliku, tagasihoidliku kuid geniaalse mehe vahel. See on tormiline kirg, mis põimib ja rebib katki sidemeid, sest mõlemad osalised nõuavad vabadust ja seisavad selle eest. Mitme aasta jooksul on Sandi ja Chopini salajane suhe nagu patune ema-poja vahekord. Naine imetleb muusiku erakordset annet ning naudib tema haprust. Mees tunnustab kirjaniku mõttesuurust ja loovat vaimu. Kuid pole armastust ilma tüdimuse ja vimmata -- sellest annab tunnistust ka see suhe, kus enam kui kümne aasta vältel vaheldub rahu tunnetemölluga.