Tänavakogemusega isakassil Maurice’il on täiuslik plaan. Ta on leidnud juhmi näoga poisi, kes mängib vilepilli ning tal on rotid. Rotid, keda on puudutanud võlukunsti hajus mõju. Rotid, kes ei jookse kellegi eest ära. Kummaliselt õpetatud rotid, nii et Maurice ei saa enam mõelda neist kui «lõunasöögist», küll aga kuluvad nad ära ühe pisikese plaani elluviimiseks. Ja kõik teavad ju muistseid lugusid rottidest ja vilepillimängijatest.
Kui nad jõuavad aga hättasattunud linna Bad Blintzi, läheb nende väike petuskeem järsku nurja. Keegi mängib seal üht teistsugust viisi. Sünget ja tumedat viisi. Keldrites ootab neid miski väga halb. Õpetatud rotid peavad õppima selgeks uue sõna. KURJUS. See pole enam mäng. Seal all on maailm, kus rott sööb rotti. Ning see võib olla alles algus...

Terry Pratchett juhib lugejaid edasi süngelt fantaasiaküllases ja põrgulikult põnevas loos -- esimeses noortele lugejatele mõeldud Kettamaailma loos.