«Kõik hommikud võrdsed, hoolimata ärkamisajast ja kohast. Milleski. Pärast võivad tee ja tuul puutuda jalgu ja põski õige eri viisidel. Nõnda tuleb küsida, mis on tuule ja mis tee nimi. Tähtsam veel – mis on punkti nimi? Selle punkti nimi, kust kohalejõudmine algab.

Vaevalt küünib silm hõbemaranani, kui kasvab – ju sealtsamast maa pinnast – küsimus, kui igiikka meie seas olnu on oma? Nii on üks luuletustest kirjutet tuhandeid aastaid vanades uurali sõnatüvedes, kingitusena sajaaastaseks saanud Eesti riigile.

Aile Alavee on avaldanud kaks romaani, 2012 Tänapäeva romaanivõistluse 3. koha töö «Luule, ametnik» ja 2014 romaani «Viimnepäev veeparadiisis» ning aastal 2016 luulekogu «Lennutaja».