Demokraatliku Saksamaa suurima poeedi ja kirjaniku Johannes Robert Becheri (1891–1958) kirjanduslik ja ühiskondlik tegevus on tihedalt seotud võitlusega rahu eest kogu maailmas ja sõpruse eest Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liidus leidis Becher oma teise kodumaa, kuhu ta emigreerus pärast Hitleri võimuletulekut. Emigratsiooniaastatel kirjutaski Becher oma romaani «Hüvastijätt». Selles paljastatakse 20. sajandi alguse kodanliku Saksamaa tõelist nägu, šovinistlike meeleolude kasvu ja kodanliku kultuuri mandumist. Aastad 1900–1914 on imperialismi kõigi vastuolude kasvu ja ägeda teravnemise aeg. Kirjeldades oma romaanis tollele ajale tüüpilist elu ühes perekonnas, paljastab kirjanik kodanliku ühiskonna «haritud» klasside näiliku kultuursuse viljatust, valskust, juhmust.
1945. aastal, pärast fašismi purustamist, pöördus Becher Saksamaale tagasi, 1954. aastal sai temast Saksa DV kultuuriminister. 1952. a anti välja tema teoste kuueköiteline valikkogu.
(A. Russakova järelsõnast)