Romaan käsitleb Kaukaasia mägilaste elu ja nende vastupanu Venemaa vallutuskatsetele.

Vene valitsus püüdis juba ammust ajast Kaukaasiasse tungida. Juba 17. sajandil algasid ta pinnakatsumised selles suunas. Ent vaid üsna 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel veerandil saavutas ta esimesi otsustavaid edusamme.
Tolstoi kujutab Hadži-Murati võrratu džigitina, hiilgava partisanina, mägisõja kangelasena, mägilasena pealaest jalataldadeni. Ta on õrn perekonnaisa, ustav kunak ja halastamatu vaenlane.
Sõda, mis oli Hadži-Murati elemendiks, kestis edasi ka pärast ta surma. Vene sõjaväed põletasid ja laastasid endiselt mägiauule, kutsudes välja mägilaste vihkust kõige venepärase vastu. Sõdurid, hävitades mägilasi, hukkusid ise ka hulkadena. Ohvitserid otsisid sõjalisi auteeneid. Šamili naiibidest ühed pidasid hasavatti edasi, teised murdsid truudust ja läksid Vene riigi poole üle. Lõppeks mägilaste jõud hääbus, šamili riik varises kokku ja Kaukaasia muutus tsaristliku Venemaa asumaaks.
N. Poljakov