Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret peavad enamasti halbade geenide tagajärjeks need, kes sellesse «usuvad», ja kasvatamatuse tulemuseks need, kes sellesse ei usu. «Ma ei arva, et see on halbade geenide või kasvatamatuse tagajärg, aga ma usun, et see on seotud geenide ja kasvatusega,» ütleb arst ja paljude raamatute autor Gabor Maté. Segadus ja salvav suhtumine ATH ümber ei lase rahulikult arutleda selle üle, kuidas keskkond ja pärilikkus võivad koos mõjutada stressis perekondades, killustatud ühiskondades ja aina maanilisemas kultuuris kasvavate laste neuropsühholoogiat.

«Hajevil mõtted» koosneb seitsmest osast. Esimesed neli kirjeldavad aktiivsus- ja tähelepanuhäire olemust ning selgitavad selle tekkepõhjuseid, viimased kolm tervenemisprotsessi. Viies osa, mis räägib ATH-ga lastest, ei ole mõeldud ainult lapsevanematele, vaid ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega täiskasvanutele, kuna selles sisaldub informatsiooni, mida on vaja iseendast aru saamiseks. Samamoodi võivad lapsevanemad, kes loevad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega täiskasvanute kohta käivaid peatükke, saada lisainfot oma ATH-ga laste ja ehk ka iseenda kohta.