Hall värvipliiats on kurb, sest talle tundub, et teda pole kellelegi vaja. Ta rändab ühest kohast teise, otsides midagi või kedagi, kes lubaks ennast halliks värvida. Inimesed ja loomad aga ajavad ta igalt poolt ära, sest nemad eelistavad rõõmsaid ja erksaid värve – punast ja kollast, sinist ja rohelist, oranži ja roosat. Isegi must ja valge meeldivad neile palju rohkem kui hall. Kui hall värvipliiats on juba lootust kaotamas, jõuab ta paika, kus teda väga oodatakse ning talle saab selgeks, et ta pole üldsegi igav ja kurb, vaid hoopis vajalik ja asendamatu.