Romaan viib meid Belgiasse - söekaevanduste ja hallide tuhamägede maale. See on äärmiselt kaasakiskuv, mida kirjanik realistlikult kujutab. Puubarakkides ja sügaval maa all kihab omapärane elu, desillusioneeritud, kuid ometi lootusrikas ja näljaselt une alguse järele sirutuv. Need on rasked katsumised, mis selles karmis ümbruses asetatakse usu, sõpruse, ausususe ja mitte vähem armastuse teele - kuni siingi eraldub ehtne ebaehtsast ja õilis ebaõilsast, niisama nagu see sünnib «mustade teemantidega» maa all, kus need eraldatakse kasutust kivist.