1703. a kevadel astus Konstantinoopolis – ida ja lääne vahelises väravas – orjalaeva pardalt maha aafriklasest poisike. Samasugune tragöödia sai osaks miljonitele teistele orjakaubanduse mustanahalistele ohvritele, kuid selle lapse saatus oli ainulaadne, sest Abram Petrovitš Hannibali – nagu ta nimeks sai – päästis orjusest Peeter I.
Tsaar adopteeris lapse ning andis talle iselaadse looduse alistamise eksperimendi käigus parima hariduse, mida oli Peterburis võimalik saada. «Peeter Suure neeger» tõusis sõduri, diplomaadi, matemaatiku ja spioonina pead pööritama panevaisse kõrgustesse. Tema auks korraldati vastuvõtte Talvepaleest Louvre'ini, kus ta kohtus Voltaire'i ja Montesquieuga, kes tunnustas teda «Vene valgustuse musta tähena». Samal ajal kinnistasid sõjalised saavutused Põhja-Hispaaniast Siberi jäiste lagendikeni – tema abieluprobleemidest rääkimata – tema kui vene Othello kuulsuse.
Põnevas reisipäeviku ja detektiiviloo ristandis ühendab ajakirjanik ja Venemaa spetsialist Hugh Barnes ajaloouurimused kirjandusliku fantaasiaga, et uurida Hannibali unustuse hõlma vajunud Aafrika päritolu, enne kui toob päevavalgele materjali, mis aitavad rekonstrueerida Euroopa ühe esimese mustanahalise haritlase elulugu.