Kogumik on väga mitmekülgne ja näitab sisejulgeolekusektori erinevaid tahke ja seoseid. Enamike artiklite puhul on läbivaks jooneks mure sisejulgeolekuvaldkonna ressursside pärast. Lisaks sellele arutletakse ka avaliku teenistuse palgasüsteemi ja korruptsiooni teemadel.
Teadur Aare Kasemets vaatluse alla rahvusvaheliselt tunnustatud ühiskonnateadlase professor Alina Mungiu-Pippidi poolt välja arendatud korruptsioonikontrolli mudeli ning analüüsib selle valguses Eesti ühiskonna viimase aja arenguid. Avaliku sektori temaatikaga jätkab ka Toimetiste teise loo autor – akadeemia õigus- ja sotsiaalteaduste keskusest Katrin Pajunurm, kes võtab vaatluse alla avaliku teenistuse palgasüsteemi läbipaistvuse. On üheselt selge, et segane ja seeläbi läbipaistmatu avaliku sektori palgasüsteem tekitab riigi kodanikus rahulolematust ja võib viia erinevate kahtlusteni. Seetõttu on ka Pajunurm oma uurimuses vaatluse alla võtnud erinevad hea halduse kriteeriumid ning hinnanud nende valguses mõnede avaliku võimu kandjate palga- ja tasustamissüsteeme. Milline on meie sisejulgeoleku ressursside olukord, analüüsis Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku rahastamise uurimisrühm Euroopa riikide sisejulgeoleku kulusid vaadeldes. Analüüsist selgus, et kõrgema arengutasemega Euroopa riigid kulutavad kogutuludest keskmiselt vähem sisejulgeolekule, samuti moodustavad nende riikide sisejulgeolekukuludest keskmiselt väiksema osa tööjõukulud. Eesti kuulub aga selgelt kõrgema sisejulgeoleku kulude tasemega Ida-Euroopa riikide hulka. Arvestades seost SKP ja sisejulgeoleku kulude vahel, on Eesti keskmisel tasemel.
Lisaks eelmainitud teemadele leiab Toimetiste kaante vahelt veel kümmekond käsitlust sisejulgeolekuvaldkonna erinevatel teemadel, nagu viimase aja sisejulgeolekuorganisatsioonide reformid, vägivalla sotsioloogia, maksupoliitika ja diplomaatiline asüül.
