Tuppa tuleb, kaasas luud,
tahmased ta palged.
Kuub on must.
Vaid hambad suus
on tal lumivalged.

Tuks mu selja taha poeb,
haukudes seal kargab.
«Miks sa haugud, rumal koer?
Musta meest miks kardad?

Ta ei tee ju meile paha -
puhastada korstnat tahab.»

Ruttu lõõri poeb nüüd luud -
tööl on korstnapühkija!
Hästi tuleb iga truup
tahmast puhtaks nühkida!