Raamatu uus tõlge eesti keeles!

Aldous Huxley raamatut «Hea uus ilm» peetakse üheks kahekümnenda sajandi kõige silmapaistvamaks romaaniks, mis püsib jätkuvalt kirjanduse edetabelites. Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka.

«Hea uus ilm» («Brave New World») on Aldous Huxley teos tulevikust, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest «hea uue ilma» kodanikeks. Raamat nägi esmavalgust 1932. aastal.

Tänapäeval tekitab raamat üha enam lugejates küsimuse: kas Huxley kirjeldas selles raamatus tulevikku, milles me elame praegu või mille suunas hoogsalt liigume?



«Kunagi tulevikus loovad maailmakontrolörid ideaalühiskonna. Geenitehnoloogia, ajuloputuse, seksilõbude, tablettide ja droogide osav kasutamine on teinud inimestest rahulolevad tarbijad. Üksnes Bernard Marx vaevleb seletamatus vabanemisigatsuses. Tema kannatusi võiks leevendada käik ühte vähestest säilinud metsikutest reservaatidest, kus elatakse endiselt ebatäiuslikku elu ...»

Aldous Huxley on üks huvitavamaid ja sügavamaid kahekümnenda sajandi inglise autoreid – romaanikirjanik, luuletaja, biograaf, filosoof, sotsiaal- ja poliitmõtleja. Rangete reeglite ajastul jäi tema vabamõtlejaks, laskmata end konventsionaalsusest piirata, andes oma arusaamisi edasi tavalises keeles – jäädes tõeliselt inglaslikuks haritlaseks.Aldous Huxley «Head uut ilma» peetakse üheks kahekümnenda sajandi kõige silmapaistvamaks romaaniks, mis püsib jätkuvalt kirjanduse edetabelites.Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka.

Pealkiri on võetud William Shakespeare'i näidendist «Torm», mille üks osa kõlab järgmiselt:

«Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!»

«Romaani sündmustik leiab aset utoopilises riigis, kus eesmärgiks on kõigi inimeste õnn. Õnne säilitamise huvides loobutakse kõigest, mis sünnitaks sügavamaid mõtteid või tundeid ning ohustaks seeläbi riigi stabiilsust ning seega samastub õnnelik olemine selles riigis vabaduse täieliku puudumisega.

Inimesed on jaotatud kastidesse, juba enne sündi on teada, kes sinust saab, sinu vaimsed võimed on osav manipulatsioon geenidega. Kõik kuuluvad kõigile, pole kedagi kellele öelda ema või isa. See, mida sa mõtlema pead, on sulle juba pisikesest põnnist peale läbi tuhandete korduste sisendatud. Kõik on pidevalt imetablett soma laksu all. Monogaamia on tabu, midagi iganenut või lausa väärastunut.

Tasub lugemist. Mõjus kuidagi lapsikult ja lihtsakoeliselt, aga eks säherdune kerglane roosamanna-ühiskond mõjubki lapsikult. Samas. Kindlasti on ka neid, kes tahaksidki sarnases kogukonnas elada…… Uh, mulle tulid praegu külmavärinad peale….»

Arvustuse allikas: Blogistaja