Hea lugeja, raamat, mida sa värskelt käes hoiad, on pikaajalise Eesti Diviisi sarja 17. teos. Seekord on autor kogunud kokku terve rea vähetuntud või lausa tundmatuid eesti sõjamehi ja lasknud neil jutustada oma kogemustest suures sõjas.

Teine maailmasõda ei olnud mitte ainult suured lahingud, sõjakäigud ja väejuhtide omavaheline jõukatsumine. See koosnes ka reaalsete inimeste elus päriselt juhtunud lugudest. Mitte keegi ei suudaks välja mõelda nii eriskummalisi või uskumatuid katsumusi, juhuseid või seiklusi, kui seda on pakkunud tegelik elu. Tavalised lihtsad noored maapoisid, kes elasid enne sõja algust rahulikult Eesti Vabariigis ja ajasid oma asju, sattusid sõja käigus erinevatesse Euroopa riikidesse või Venemaa avarustesse, pidid läbi tegema kannatusi, millest piisaks, et murda mitme lääneeurooplase valulävi – ja pöördusid pärast sõda ja rasket vangipõlve tagasi kodumaale, lõid perekonna ja elasid sageli kõrge vanaduseni. Oli ka selliseid sõjamehi, kelle kõige uskumatumad juhtumused toimusid alles pärast sõja lõppu. Samuti said mitmetest sõduritest tuntud metsavennad ja oli ka neid, kes elasid aastakümneid võõra nime all.