Käesolevas uurimuses vaadeldakse laevareisijaid linnadevahelise vastasmõju kandjatena, kelle tegevus väljendab seniste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste ühisstruktuuride iseärasusi, ning kes samal ajal ka pidevalt vanu struktuure täiendavad ja uusi juurde loovad. Reisiliiklust linnade vahel võib pidada linnade vastastikmõju heaks peegeldajaks juhul, kui suudetakse selle kõiki tahke eristada ja nende iseärasusi välja tuua. Reisijate hulk iseenesest ei iseloomusta veel kuigi palju linnade vastastikuste suhete kvalitatiivseid külgi.

Põhiline osa käesoleva uurimuse materjalist saadi 1994. a. sügisel Tallinna ja Helsingi vahel kurseerivatel reisialustel korraldatud küsitluse tulemusel. Ankeedile vastas kokku 433 eestlast ja 602 soomlast.

Reisijate poolt välja toodud Tallinna ja Helsingi headest ja halbadest külgedest ilmneb, et linnad on komplementaarsed ehk teineteist täiendavad. Naaberlinnas peetakse heaks seda, mis kodus puudub ning halvaks seda, millega kodus harjunud ollakse.

Raamat on varustatud eesti-, rootsi- ja ingliskeelse kokkuvõttega.