Muumiorus on sügis. Muumiperet ei paista kodus olevat ning seltskond enesega pisut puntras tegelasi seab end sisse tühja muumimajja. Kõik seal on teisiti, kui nad ootasid. Aga sellest hoolimata püüavad koduvana, Filifjonka, Mymla, pumps Toft ja Krõbivana ühiselt üksteise ja iseendaga nii hästi hakkama saada, kui suudavad. Kaugelt kõnnumaalt naaseb Nuuskmõmmik, kes on Muumiorgu midagi olulist maha jätnud.

–

Aiasügavuses seisab samba otsas Muumipapa sinine klaaskuul, kogu Muumioru keskpunkt. Klaaskuul peegeldas alati neid, kes seal elasid, kuid on nüüd täiesti tühi, valmis täituma ükskõik millega. Kuni lõpuks ühel õhtul hakkab klaaskuuli seest paistma pisike, aga kindlalt püsiv valgustäpp.