Pärast mitmeaastast vaikimist esineb Karl Ristikivi teosega, mis on täiesti uuelaadne tema toodangus. Autori senisest käsitlusviisist on säilinud küll realism üksikasjades, aine tervikuna on aga organiseeritud teisiti, võiks öelda unenäo ja ärkvelolu vahepealse maailma ebareaalsuse tunnetusega.

«Hingede öös» kohtame raskelt tabatavaid varjundeid ning kajastusi kitsikusest ja ahastusest, kuhu on paisatud tänapäeva inimene, eriti see, kes on kaotanud kodupinna jalge alt. See on äärmiselt huvitav, kuid pole kergelt loetav raamat, nii nagu meie hingeline seisund tänapäeval pole kergesti piiritletav.

Loe lugemissoovitust Raamatukoi blogis